Kuidas asjad mulle näivad

Ma ei kuulu ususektidesse. Pragmaatikuna hindan ja kasutan pärimuskultuurist ja alternatiivmeditsiinist kõike seda, mis toimib ja mind igapäevatöös edasi aitab. Milleks põlata uusi või taasavastatud vanu asju lihtsalt seepärast, et mõistus tõrgub esialgu uskumast. Kas tasub  hoida kinni käibetõdedest, kui silmapiirile ilmub midagi, mis seletamatul põhjusel toimib efektiivselt? Näiteks suu plaasterdamine ööseks!. Mugav või „töödrabav” inimene juhindub harjumusest, robot programmist. Nõtke mõtlemine sarnaneb väikese lapsega, kes  küsib ka rutiinsete asjade puhul: „Miks?”

Kord küsis noor abielumees  oma kaasa käest, miks ta alati singitükil enne pannile panemist nurga maga lõikab?! Naine ütles, et ta ei tea. Tema ema oli alati niimoodi teinud!?. Mees soovitas siis Ema käest järele küsida. Helistati siis  ämmale ja see vastas, et nei oli omal ajal nii väike pann,  et normaalne singiviil ei mahtunud lihtsalt ära. Noorpaaril aga oli piisavalt suur pann!

Sümpaatne on Prantsuse meditsiini hoiak, mille kohaselt pole tähtis mil viisil ravitakse, peaasi, et patsient paraneb.

Esmakordselt maailma ajaloos on esoteeriline teadmine kõigile huvilistele kättesaadavaks muutunud. Loed ning hakkad  elu uut moodi tunnetama. Huvitav on kujutleda patsienti kehast, hingest ja vaimust koosneva kolmainsusena. Keerulise energia-, õigemini valgusekogumina, mis piirideta ajas ja ruumis on seotud lõpmatusega ja suhtleb kõigega, mis on. Juba keskkoolis, mõjutatuna  fĂĽĂĽsika- matemaatika eriklassis saadud teadmistest, saavutasin taju, et inimene on tegelikult elektromagnetvälja keeruline olekuvorm. Sain teada, et aine, millest koosneme, võib muutuda valguseks, ja vastupidi. Seda kutsutakse annihilisatsiooni nähtuseks, mis võib imestama panna vaid fĂĽĂĽsikakaugeid inimesi. Albert Einstein avas lihtsurelike jaoks suhtelisuse maailma, tänaseks võib iga raamatupoe kĂĽlastaja endale arusaadavaks teha tõsiasja, et aeg ja ruum on suhtelised, mateeria koosneb tĂĽhjusest ning iga meie mõte rändab ajas ja ruumis kutsudes esile reaalseid asju- minevikus, olevikus ja tulevikus. (loe palun Lynne McTaggart’i raamatut „Väli”).

Helikopterid

Mis seost on sellel nohuga?! Arvan, et on.

Gunnar Aarmalt pärineb määratlus, mille kohaselt inimlik heaolu sõltub 70% ulatuses õigest mõtlemisest. Ülejäänud 30% pidi võrdselt jagunema hingamise (mõelge näiteks: uneapnoe, krooniline nohu, astma), liikumise ja toitumise (mõelge: unelämbus, ülekaalulisus) vahel.

Bhagawan Shree Rajneesh (Tuntud Osho’na) on öelnud: „Jumalat ei ole vaja uskuda, teda tuleb püüda tunnetada”. Ajalooliselt suutis inimene seda teha vahetult, müstilisi tehnikaid kasutades. Tänapäeva ühiskondlik teadvus on loonud tehnoloogiaid, kus  arvutitehnika ja moodsate aparaatide abil võib  mõtteid lugeda, ja peagi muutub Jumalgi füüsikaliselt mõõdetavaks- kaalutavaks.

Olen selles valdkonnas surfanud ja kaldun idealistliku maailmavaate suunas.

Väidan, et:.

1.) Inimene koosneb kolmest osast- kehast, hingest ja vaimust.
2.) Inimene loob vaimus oma keha.
3.) Kõik haigused on iseparanemise võimelised.

Laias maailmas on piisavalt käegakatsutavaid tõendeid selle kohta, et peaaegu kõik haigused on iseparanemise võimelised! Isegi pahaloomulised kasvajad. Muidugi võiksid need, kellel vähk avastatakse mõelda ka sellele, et kui nende energia oleks sellisel tasemel poleks vähki tulnudki! Areng ja akumulatsioon võib võtta aastaid! Nii,et ei mingit eksperimenteerimist. Esiteks arstida, ja alles siis mediteerida! Küll aga võiksid inimesed kerge nohu, köha või kurguhaiguse korral rohkem loota oma punasele luuüdile ja antibiootikumide neelamisega veidi viivitada (Lugege mõtteid mikroobidest).

4.) Mõte on loov ja õige mõtlemine efektiivne ravim
5.) Maailmavaade on koondmõiste, millega tegelemisest sõltub meie tervis ja õnn

Nõndanimetatud „õnnetu olemisest” tingitud kehalised haigusseisundid alluvad ravile paremini peale maailmavaate korrigeerimist.

Vaatamata plahvatuslikule teaduse arengule ja ravikvaliteedi üüratule tõusule on tavameditsiin endiselt võimetu inimesi enamusest laialt levinud „kroonilistest” haigustest täielikult terveks ravima. Biokeemiat medikamentidega mõjutades ja kirurginoaga avariisid likvideerides suudetakse leevendada, kergendada, vähendada, kuid mitte likvideerida ja ennistada.

Tee kehalise heaolu juurde läheb läbi enesekontrolli, enesedistsipliini ning mõtete ja emotsioonide tahtele allutamise –  „õigete mõtete” kaudu?!

Alkohol, tubaks ja  mõnuained tekitavad lühiajalist heaolutunnet, sest vabastavad energiat organismi reservidest. See on pidu SMS-laenu arvel. Käte soojendamine enese poolt süüdatud kahjutule paistel.  Õhtul võis ju mõned tunnid  lõbus olla, kuid hommikul on korter räämas ja raha otsas. Hando Runneli järgi: „Raha (energia) tuleb raske tööga, kulub ära ühe ööga”

Miks Lible jõi?

Keha toodab kogu aeg energiat. Kui seda spordi,tahumatu seksi, ulaelu või raske tööga „laiaks ei löö”, ning mõtte- ja tundemaailmas on palju ebaharmooniat, avaldub kogunev energia pingetena. Hakkab ebamugav. Enesetunde normaliseerimiseks on kaks võimalust.

Kuhjuva energia arvel võib saavutada suuremat õnne ja vabadust kasutades seda  enesearenguks – see on nn. “distsiplineeritud tee”. Harmoonilise energia kĂĽllus vähendab unevajadust, muudab mõtted selgeks ja aitab ĂĽmbruse jõudusid koostööle kaasata. Iga töötunniga saavutab rohkem. Ei pea enam eluspĂĽsimiseks nelikĂĽmmend tundi nädalas orjama.

Teine võimalus on põletada see väärtus mõnuainete abil läbi saavutades „sametise pohmelli”.

Pilved tulid pidumajast
pehmed purjus pudrutajad
Kahe käega ümbert kaela
hoidsid, andsid musu aeva

Kus see sült, mis südilt söödud
ninaluud, mis puruks löödud
tants mis hoogas hommikuni
kõigest sest saab sügav uni

magatakse maas ja voodis
iga laip on ise loodis
jala pealt on murtud malev
hingetu on terve alev.

Hando Runnel

„Elupõletamise” laastavad tagajärjed selguvad kahjuks alles keskeas. Tihti on siis tehtut võimatu heastada.

Inimene sünnib siia ilma mingi kindla eluenergia varuga, kõik mis temast saab, sõltub sellest energiast. Kuidas ta seda kasutab ja planeerib.

Inimest võiks võrrelda aurikuga, mis läheb Livepool’ist New York’i suunas teele.

Trümmid on sütt täis. Teekonna alguses on katlakütjal lihtne täiskäiku hoida. Istud söehunniku otsas ja lükkad kannaga. Süsi jookseb ise ahju. Mõne aja pärast on lähim küte otsas ja peab labida käiku laskma.  Teekonna lõpupoole on trümm tühjenemas ja sütt tuleb pika maa tagant katla juurde ajada. Kui ka ahi parasjagu täis on, ei saa kütja siiski puhata, ta rassib selleks, et oleks katla juures oleks valmis söehunnik, mida alla ajada siis , kui piraadid silmapiiril ja kapten täiskäigu annab.Oleks juba varem, teekonna alguses, molutamise asemel mõistlikult liigutanud, poleks praegu nii vaevaline!? Ökonoomsus nooruses säilitab seda, mida viiekümnedates „ahju ajada“.

Eelnenud arutluse eesmärgiks oli panna inimesi tavalisest nõtkemalt mõtlema tervise ja haiguse teemal ning nägema sagedamini mateeria taga energiaid, mille juhtimine vaid igast inimesest enesest sõltub.

Olen „tavameditsiini sõdur” ja lisaks „käsitööline”. Kuna ravin põhiliselt operatsioone teostades, ei ahista ma materjalistlikult mõtlevat patsienti oma esoteerilise maailmavaatega. Teen loa saamisel seda, mida patsient soovib, ega tee kellelegi seda, mida ei soovi enesele analoogilises olukorras teha lasta (Khalil Gibran „Prohvet” lk.30 – nõustun autoriga)