Ă•nnest ja ninaplastikast

Vahel leian end mõttelt, et kui mul üldse on elus õnnestunud mõni naine õnnelikuks teha, siis tänu ninaplastikale. Mõnikord jätkub selleks tagasihoidlikust, ümbrusele peaaegu märkamatust operatsioonist, et katkestada komplekside surnud ring ning viia inimene õnnele. Piisab sellest, kui naeratus tuleb tagasi. Maailm naerab kohe vastu, võtb käest kinni ja juhatab elu paremasse paika.
Ăśks “vana kooli kirurg”  ĂĽtles kord eelmisel sajandil: „Loll on see, kes lolli lõikab!” Kas aga alati!? On teada juhuseid kus raskete psĂĽĂĽhikahäiretega inimesed on oma haigusest paranenud tänu ninaplastikale! Selliseid patsiente opereeriks isegi! Itaalia kolleeg toonitas: „Tehke seda, mida patsient soovib!” Mida siis patsient aga tegelikult soovib!? Iluredeli kõrgematel pulkadel asuv, ĂĽldjoontes  õnnelik naine suhtleb peegliga, mõistab ilu ning soovib saavutada harmooniat. Iluoperatsioon võib olla just see, mida ta rahuloluks vajab. Teine jälle on kompleksides ja katkise hingega „inetu pardipoeg”. Võibolla soovib ta tegelikult veidi armastust, vabadust, aega lihtsalt olemiseks, võimalusi loovuseks?

Viga on selles, et ta arvab seda saavutavat oma pakendit disainides. Vaja on aga pöörata pilk hoopis sügavale enesesse ning tegeleda esmalt sisuga!

Õnne saabumine ninaplastika kaasabil sõltub sellest, millise mõttemalli järgi meister oma tegemisi planeerib. Minu hoiakud on aegade jooksul muutunud liikudes üksikult üldisele. Seda protseesi võib jagada astmeteks.

Esimene aste- „Natuke tippu, natuke küüru”

Oma tegevuse algaastatel ei süvenenud ma patsiendi hinge. Tegin mida küsiti- „Palun natuke tippu!” „Saaks lihvida veidi küüru!”, ”Ärme konti puutume!” Peale mõnda sellist operatsiooni meenus mulle muinasjutt harakast, kes lendas tõrvatud katusele ja ei saanud enam pigist välja. Kord oli saba kinni ja nokk lahti ning siis jälle vastupidi. Ühe ninapiirkonna korrigeerimine põjustas uue ebakõla, sest muutmata piirkondade esteetilised defektid hakkasid häirivalt silma torkama. Sama poolik seis nagu mehega, kes vahetab vatijope sabakuue vastu, jätab aga säärikud ja vatipüksid jalga. Mis temaga peale hakata? Ei sobi teine enam ei lauta ega ooperisse!

Teine aste- „Harmooniline nina”

Muutusin põhjalikumaks. Keeldusin ninaplastikat jagama osadeks, nagu „tipp”, „luuline osa” ehk „kont” ja „sõõrmed”. Jaotmine tõi silme ette lihakeha tükeldamise skeemi ja oli mulle süvitsi vastumeelne. Kujunes uus hüüdlause: „Väikest ninaplastikat ei ole olemas!” Mitte midagi ei tohi tegemata jätta. Eesmärgiks sai üleni ilus nina.

Kolmas aste- „Harmooniline nägu”

Võimaluste avardudes hakkasin vaatlema nägu ja keskendusin soospetsiifiliste joonte rõhutamise ning inimese iseloomuga sobiva harmoonilise koosluse loomisele.

Neljas aste- „Õnnelik patsient”

Elu hakkab end pikapeale kordama. Üht-teist teoreetilist on külge jäänud raamatutest. Hakkad inimeste varjatud poolt paremini tundma. Saad aru, et patsiendi õnnetus on arsti õnnetus ja õnnelik patsient arstile „au, kuulsus ja pensionikindlustus”. Palju sagedamini kui seda tänapäeval keskmiselt kohtab, tuleks operatsioon ära jätta või edasi lükata ning „ravida raamatuga”. Seda ka siis, kui esteetiline defekt on üle keskmise silmatorkav. Hingehaavade korral võib isegi perfektselt teostatud ninaplastika süvendada kroonilise õnnetuse seisundit ning asetada  arsti selle seisundi põhjuste esiritta.

Viies aste- ”vähem on parem, kuid piiramatu kordusoperatsioonide arvu juures võime läheneda esteetilisel ideaalile”

Esteetilise ideaali saavutamine ninaplastikaga sarnaneb kõrge kaardimaja ehitamisega. Mõistlik oleks kasutada liimi ja valmistada üks korrus korraga.
Parem kaks tunnist operatsiooni, kui üks kuuetunnine. Töö hulk, mida tuleb kulutada 80% esteetilise kasumi saamiseks, on pool või alla selle võrreldes  ligi 100%lise tulemuse saavutamiseks vaja mineva töö kogusega. „Ideaali mäetipp” asub pilvedes ja sinna ronimine on raske ja ohtlik. Pean end elukutseliseks ja olen nõus motiveeritud ja psüühiliselt tasakaaluka koostööpartneriga teekonda ette võtma, kannatama, riskima, vastutama. Esimese hooga pakun aga alati parima esteetilise kasumi ja kannatuse vahekorraga sooduspaketti. Seda miinimumi, mis väikese varuga „lati ületada” võimaldab.