Raske haigus puberteet

Eelkooliealine laps on halb kandidaat mistahes kirurgilisele ravile, mis nõuab järelpõetust, sidumisi ning kuu või paari vältel traumadest hoidumist. Nad on harva mõistvad ja kostööaldid. Algkooli- ja murdeea vahelisel perioodil (7 – 13 aastased lapsed) on organism ettearvamatu. Esineb kasvueale iseloomulikke hormoonide tasakaalu ja sellega seotud kaitsevastupanuvõime kõikumisi. Kirurgiline ravi võib keskmisest sagedamini kaasa tuua tõsiseid mädapõletikulisi tĂĽsistusi ja armkoe käitumisega seonduvaid esteetilisi riske. Alates teise eludekaadi keskpaigast kuni täieõiguslikuks kodanikuks saamiseni vältab “raske haigus puberteet”. Sel ajavahemikul pole miski stabiilne. Eriti oluline on kehalisele kĂĽpsusele mittevastav teo- ja vastusvõime piiratus.
Niisiis, ei näe ma mingit näidustust ega eetilist õigustust teostada nina ja kõrvalestade ilulõikusi alaealistel. Otsuse oma keha muuta võib langetada vaid täiskasvanu, “täie mõistuse” juures olev inimene. Erandeid võiks teha vaid siis kui viivitusest sugenev kahju kaalub ĂĽles operatsioonitĂĽsistusena tekkida võiva räige esteetilise defekti. Mina pole nina ja kõrvade puhul veel sellist erandit tegema pidanud. Ema sĂĽdamevalu ja oskamatus iluveaga lapsele täiskasvanuks saamiseni armastavat tagalat ja psĂĽhholoogilist tuge luua on minu arust liialt kesine põhjus noore inimese ellu sekkumiseks. Last ei tohi võtta tõukoerana, kelle kõrvu opereeritakse asjaosalise teadliku nõusolekuta.