Limatransport, ripsepiteel, ventilatsioon ja kanalisatsioon

Kogu ninaõõne ja –ninakõrvalkoobaste limaskest on kaetud katkematu limavaibaga. See limakiht moodustab kõikjal ülemistes hingamisteedes katkematu terviku. Ta täidab tähtsat kaitsemissiooni eemaldades limaskestale sattunud mikroosakesi, sidudes vett ja osaledes soojusvahetuses. Lima liigub ripsepiteeli ripsmete jõul ühtse kilena ja tema jäikus on piisav selleks, et säilitada lima liikumine ka haistmispiirkonnas, kus limaskesta ripsmed puuduvad.

Süsteem meenutab transportööri linti või lahtirullitud tainast jahuga kaetud laual.

Limakiht jaguneb õhemaks vesisemaks põhjakihiks, mille sees ripsmed saavad vabalt liikuda (transportööri rullikud või jahu lahtirullitud taina all) ja vikoossemaks, tugevamaks, paksemaks pinnakihiks, millesse tolm, mikroobid ja allergeenid kleepuvad ning mis siis kantakse neelu, allaneelamiseks.  „Nina luristamine” töötab seega loodusjõududega samas suunas. Nuuskamine toob materjali jälle alguspunkti tagasi ja on allergia ning põletiku arengut soodustavaks tegevuseks!

Kogu ninalimakate vahetub 2-3 korda tunnis ja liigub keskmise kiirusega kuus millimeetrit tunnis ( 1-20 mm/h). Seda saab kindlaks teha sahhariintestiga. Igal rakul on 50-100 ripset, mille  koordineeritud löögid on neelu poole suunatud.

Ripsmelöök on kahemomentne. Ta koosneb järsust jõulisest löögist neelu suunas. Selles faasis haakuvad  ripsme otstes asuvad küünisetaolised eendumused viskoossesse limakihti ja nihutavad seda edasi. Järgneb aeglasem liikumine tagasi algasendisse. Löögisagedus on normaalselt 12-15 Hz (lööki /sekundis).

Limavool lahkneb kuulmetõrve piirkonnas ülemiseks ja alumiseks vooluks. Normaalsetes ninakõrvalkoobastes (põskkoopad , sõelluurakud, põhiluuurge) kulgeb limavool loomulike avade suunas. Limasekretsioon kõrvalkoobastest moodustab vaid 5% sekretsiooni üldhulgast.

Ninakõrvalkoopad on loomulikus olekus steriilsed. Sealne „elutegevus” ääremaale omaselt rahulik. Ilmselt siit tuleb otsida põhjusi sellele, miks „põskkoopapõletiku” paranemine ägeda nohu järgselt vältab mitmeid nädalaid.

Ripsepiteeli tööd häirivad mitmed keskonnamõjud.

Kuivamise halvavat mõju pole raske ette kujutada. Optimaalne temperatuurivahemik ninalimaskesta tööks on 28-33º C, seega oluliselt madalam kehatemperatuurist. Keskkütte ja õhukonditsioneerimise toime nohudele on tuntud.

Happeline keskkond halvab ripsepiteeli kiiresti. Eelistatav keskkonna pH on 7.

Ka liiga mage  (0,2% ) ja soolane (5%) vesi häirib ripsmete tööd. Vahemik soolsuse osas on siiski üsna suur ja üheprotsendilise, isotoonilise soolalahuse valmistamine lisades poole liitri vee  kohta kerge kuhjaga teelusika täie soola on õige ja hea (isotooniline ninaloputuslahus).

Lokaalanesteetikumid (paiksed tuimestid)  ja dekongestandid (nina lahti tegevad vahendid) halvavad erineval määral ripsmete tegevust. Siiski,  0,5% efedriinilahus tundub küllalt ohutu.

Illustratsioon tulekul.”ninapesurid”…

Bakterid ( Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenza , Pseudomonas aeruginosa) on uuringuandmetel võimelised tootma ripsmeid halvavt toksiini (mĂĽrki). Bakter halvab “kanalisatsioonisĂĽsteemi” , kuhjuv materjal soodustab mikroobude vohamist.Nii sugenebki vahel vajadus „surnud ring” enoskoopiliste operatsioonidega katkestada.Loe ka mikroobide kohta käivast lõigust “stagnatsiooniga” seonduvat.

Illustratsioon tulekul…”CT mädane põskkoobas.koos noolega tehtava ava piirkonnas”.

Limatransport häirub fĂĽĂĽsikalistel põhjustel neis piirkondades, kus limaskestade pinnad kokku puutuvad. Ka lima- ja vedelikukogumid ning suuremad võõrkehad muudavad limakile „paksuks – raskeks” ning peatavad transpordi. Ninasalvid  toimivad ripsepiteeli ja limatranspordi seisukohast kui suured võõrkehad. Nende kasutamine on anakronism ja lähtub ninalimaskesta samastamisest nahaga. Nina töötab veekeskkonnas ja teda tuleks hooldada vesilahustega. Kreemid sobigu rohkem kosmeetikasse ja kingseppade arsenali.

Illustratsioon tulekul.”CT matias”…

Kiiresti liikuval õhul on määratu jõud. Orkaanide puhul ei kahtle selles keegi. Kui aga rääkida “orkaanidest ninas” , tundub see liialdusena. Raske on uskuda, et liigkiire õhuvool laastab nina. Kahjuks on see nii. Teravate harjade ja kitsenemiste kohal kiireneb õhu liikumine nuuskamise puhul nõndavõrd, et haavab limaskesta. Kes ei usu, muutugu mõttes ripsraku suuruseks ja siirdugu tuulemõõtjaga sĂĽndmuskohale.
Vigastus seiskab konveieri, mikroobide ja allergeenidega rikastatud materjali kuhjub ning käivituvad mädase või allergilise põletiku „surnud ringid”. Väljakujunenud haiguse ning halbade harjumuste jätkumise korral kujuneb ravi pikaajaliseks ja annab vaid kesiseid tulemusi. „Õnnetus tuleb ju ratsa kuid lahkub jala”

Mõningate deformatsioonide korral on  operatiivne ravi kõige esimeseks sammuks elukvaliteedi säilitamisel.

Hingamis- ja lõhnatundeorgani mõistmine ning tema soovidega arvestamine on märksa lihtsam, kui omatakse ettekujutust õrnadest ripsrakkudest, mis ööl kui päeval limakonveierit edasi ajavad. Vaid veidi kahjustamist ning toimub see, mis juhtus Itaalias, Napolis prügikriisi ajal.

See geniaalne kanalisatsioonisüsteem on esimene, mis haiguse puhul häirub ja viimane mis taastub. Temaga arvestades saame vastutasuks hästi hingava, lõhnatundliku, niiske  ja haiguskindla nina. Võibolla jääb mõni operatsioongi tegemata?