Mikroobidest organismis, inimestest riigis. Allergiast ja diktatuurist

Inimese organismis on 1013 keharakku ja 1014 mikroobi.  Iga keharaku kohta on  tuleb seega  10 mikroobi!

Raske on  seda hoomata. Toon allpool oma mĂ”tete nĂ€itlikustamiseks paralleele ka inimĂŒhiskonnaga. Kas pole nĂ€iteks lennukilt vaadates lauluvĂ€ljakule kogunenud rahvahulk ĂŒsna sarnane mikroobikolooniaga Petri tassil!?

Elaniketa majad mahajÀÀnud linnaosas meenutavad haigeid mandleid. Kesklinna magistraaltÀnavate vÔrdlemises tuiksoontega pole midagi uut.

Mikroobide tegevus kulutab organismi ja  lĂŒhendab eluiga.  Ilma mikroobideta ei saaks aga inimene ĂŒldse eksisteerida.

NĂ€ide makromaailmast: Pikalt puhunud kĂŒlmad poliitilised idatuuled hĂ€irisid ĂŒhiskonda. Soodsate tingimuste kokkulangemisel kogunesid agulitest agressiivse iseloomuga  noored kesklinna, avaldasid meelt ja rĂŒĂŒstasid poode. Valitsus koondas politsei ja vabatahtlikud ning surus mĂ€ssu maha. Riik parandas ja tĂ€iendas seadusandlust, moderniseeris politseijĂ”udusid ning ĂŒhines senisest paremini ĂŒlemaailmsete turvajĂ”ududega. Kedagi sĂŒĂŒdi ei mĂ”isteta, sest ilma noorteta poleks riigil tulevikku.

NĂ€ide mikromaailmast: Murdeeas neiu jĂ€i ööklubist tulles bussist maha.Oli koerailm ja tĂŒdruk kĂŒlmetas kĂ”vasti. Oleks Ă€kki autoga kojugi saanud kui teda tantsima kutsunud noormeest poleks heidutanud tĂŒtarlapse paha hingeĂ”hk. Armistunud  kurgumandli krĂŒptidest vĂ€ljusid Streptokokid ja mĂ€ratsesid liigeste , neerude ja sĂŒdame kallal. Arst diagnoosis reumat. Haiglaravi. Pikalt kodus. Haiglas loetud eneseabiraamat andis uusi suundi Ă”nnele liikumiseks.  Saatekiri eriarstile. Mandlioperatsioon.   JÀÀvad muutused liigestes ja sĂŒdameklappidel. Tulevikuplaan tantsijakĂ€rjÀÀrist tuleb uute asjaolude tĂ”ttu kriitiliselt ĂŒle vaadata.

Nina kurk ja söögitoru on seal elunevate  ja Ôhu, vee ning toiduga saabuvate mikroobide lÀbikÀiguhoov. Maos surmatakse mikroobid maohappe poolt ning kuni jÀmesooleni on seedetrakt mikroobivaene. JÀmesooles elab pÔhiosa organismi mikroobidest. Nad teevad seal oma tööd.

Lehm sööb heina vaid selleks, et nuumata sisikonnas elavaid mikroobe, kellest ta omakorda toitub. Lehm toitub mikoobidest! Seda on jogurtitopsi lahti korkides huvitav teada.

Jogurtireklaamide tĂ”ttu  on ĂŒldteada ka see, et suur osa organismi kaitsevĂ”imest asub kĂ”hus. Veri ja koevedelikud on steriilsed. Ajus pole ĂŒhtegi mikroobi. Soolemikroob on nagu maksumaksja-tööinimene. Toompea on temata kaitsetu, mĂ”ttetu.

Kasulikud mikroobid konkureerivad haigustekitajatega elutingimuste pÀrast ning ei lase viimastel liigselt levida.

Ainult vĂ€ike osa ringlevatest mikroobidest on nĂ”ndanimetatud „haigustekitajad” Haigus avaldub vaid siis kui agressivsed mikroobid vĂ€ljuvad kasulike mikroobide ja immuunsĂŒsteemi ĂŒlemvĂ”imu alt.

Nii vĂ”ib juhtuda kui inimese keha ja hing saavad vapustatud kĂŒlmast, nĂ€ljast, murest, vaevast, , mĂ”nuainetest,vanadusest, kliimaksist, puberteedist…

Makromaasilma nĂ€ide- paralleel: Midagi sellist toimus ĂŒhiskonnas siis kui riigikorraldus muutus. Seaduse ja jĂ”ustruktuuride vaakumis arenes kuritegevus.. RÀÀgiti noore riigi „lastehaigusest”.

Kroonilised kÔrva-nina-kurguhaigused on ikka bakteriaalsed

Suure osa viirushaiguste kohta eelnenud jutt ei kehti. Nad on nagu vÔÔrvallutajad, kes lĂŒĂŒakse pĂ”demise kĂ€igus puruks, ning lahkuvad organismist tĂ€ielikult. Äge kĂ”rva-nina-kurguhaigus on valdavalt viiruslik ning paraneb ise sama kiiresti kui raviga – apteekeri ja perearsti abiga.

Mikroobid loevad peremeesorganismi mÔtteid!

Tartu Riikliku Ülikooli  professor Akivo Lenzner jĂ€lgis eelmise sajandi kuuekĂŒmnendatel nĂ”ukogude kosmonautide mikrofloorat. AnalĂŒĂŒsidel olid nimede asemel numbrid. Keegi ĂŒlikoolist ei teadnud milline kosmonaut millist numbrit kannab. Igale  uuritavale oli iseloomulik ainulaadne miroobide  kooslus. Mikroobide vahekord pĂŒsis kuude ja aastate kaupa muutumatuna. Ühel  pĂ€eval ilmnes , et kahe kosmonaudi analĂŒĂŒsid olid tugevasti muutunud.  MĂ”ne nĂ€dala pĂ€rast selgus, et venelased saatsid orbiidile kaks kosmonauti! Mikroobid olid sellest ette teadlikud! Ülikoolirahvas ka!

Kus on , sinna pannakse juurde. Kus ei ole, sealt vÔetakse see viimane.

Kaotad meelerahu, vÔid kaotada ka tervise. Mikrofloora jÀlgib sind!

Kala mĂ€daneb peast. Negatiivsetest mĂ”tetest aetuna .MĂ€daneb kurgust , hammastest, ninast…

Antibiootikumi vÔtmine on mikrofloora seisukohast sama, mis tuumapommi heitmine Hiroshimale.

Antibiootik surmab huupi suure koguse mikroobe kes juhtumisi selle antibiootikumi suhtes tundlikud on. Haigustekitajad moodustavad neist vaid tĂŒhise vĂ€hemuse. Osa mikroobe on ravimile tundetud ja vĂ”ivad konkurentide hukkumisel takistamatult vohada, saavutavad ĂŒlekaalu ning tasakaal on ligi kuuks ajaks rikutud. Naised teavad milline seos on kandidoosi ja eelnenud antibiootikumivĂ”tmise vahel.

KĂŒlvi alusel ravi mÀÀramine kroonilise kurguhaiguse korral on mĂ”ttetu.

Osa ĂŒlemiste hingamisteede bakteritest elab valendikus, osa limaskestal , osa limaskesta alusi ning arvestatav osa kudede sĂŒgavuses. VĂ”ttes vatipulgaga proovi saame lisaks DNA-le alati kĂŒlluslikult mikroobe, mille hulgas alati on ka haigustekitajaid. Kas need haigustekitajad on aga antud konkreetse tĂ”ve tegelikud tekitajad, jÀÀb enamasti kĂŒsitavaks. Tegelik pĂ”hjustaja paikneb sĂŒgavuti ega pruugi “kĂŒlvajale vahele jÀÀda”. Õige vastuse saamiseks tuleks tegelikult vĂ”tta suur koetĂŒkk ja uurida seda!? Suur koetĂŒkk on mandel ise! Kui ta juba vĂ€lja on lĂ”igatud – mis tast siis enam uurida?!

Äge bakteriaalne haigestumine vĂ”ib antibiootikume vĂ”ttes kiiremini paraneda.

Kroonilist pĂ”letikku mandlites, vĂ”i nĂ€iteks hammastes, ei saa antibiootikumiga lĂ”plikult terveks ravida. Kui meil isegi oleks nii vĂ”imas rohi, mis tapaks kĂ”ik mikroobid ei oleks kasu sellest kuigi kauaks. Tarvitseb meil vaid hingata, sĂŒĂŒa , juua vĂ”i nina tĂ€navale pista kui me juba jĂ€lle oleme nende samade mikroobide Ă”nnetud omanikud. Tabletiravi asemel tuleks muuta olukorda organismis tervisele soodsamaks.

Krooniline on selline pĂ”letik mis ei tapa kuid ei parane ka. Soodsatel asjaoludel vaevused taanduvad. Kriisiolukorras toimub Ă€genemine. Seisev vesi roiskub. Paljukordsetest pĂ”letikest puretud kehaosades tekivad piirkonnad kus  ainevahetus aeglustub, stagneerub. Haigusttekitava mikroobid asuvad sellistesse piirkondadesse alaliselt elama. Kes meist ei oskaks nĂ€ha seost eluheidikute parasiteerimisega hĂŒljatud linnaosade  mahajĂ€etud majades. Tarvitseb lobudikud vaid lammutada ja rajada park ning joodikute rĂ€uskamist hakkab asendama linnulaul. Politsei vĂ”imetus korraloomisel sellistes olukordades on ĂŒldteada.

Olukorda saab muuta nii fĂŒĂŒsiliselt kui ka vaimselt.

FĂŒĂŒsilisel tavameditsiini tasemel on vĂ”imalik likvideerida „mikroobide kodu” – saneerides verevarustusele  raskesti ligipÀÀsetavad kroonilise pĂ”letiku kolded (mandlid, haiged hambajuured, sulgunud ninakĂ”rvalkoopad)

nĂ€ide kujund makromaailmast: pĂ€rast kortermaja keldris asunud piljardiklubi Ă€rakolimist ( „hamba juuretipu vĂ”i mandlite eemaldamine”) lĂ”ppes öine lĂ€rmamine hoovis pĂ€evapealt. Varasemad politsei vĂ€ljakutsed („antibakteriaalne ravi”) aitasid vaid selleks korraks

Vaimsel tasandil annab muuta maailmavaadet.RÔÔm hinges.  Paranenud suhted lĂ€hedastega. Materjaalne kĂŒllus ja soodsam töö- ja puhkeaja vahekord korrastavad organismi. Pisilased peavad oma elu peremehele soodsal viisil ĂŒmber korraldama. Kooniline pĂ”letik vaibub.

.nĂ€ide: : Ühiskondliku maailmavaate ja uskumuste muutmine iga indiviidi tasemel vĂ”ib luua maise paradiisi ning saata ahnuse, kuritegevuse ja paradsiitluse muuseumisse.

Mikroobe ei ole vaja karta. Enamasti on nad meie sĂ”brad. Domestosega korteri vetsupoti steriilsuse eest vĂ”itlemine on mikrobioloogi pilguga vaadates naeruvÀÀrne. Piisab lihtsast hĂŒgeenist. Meditsiinikirjanduses liigub hĂŒpoteese mis vĂ€idavad,et  steriilne keskkond sĂŒnnitab allergiaid. Nimelt on roppmustades vaestes ĂŒhiskondades allergiat hulga harvem kui heaoluĂŒhiskondades. Ka ei kohanud ma ĂŒhes sellises riigis viibides mikroobidest puretud  kĂ€rnaseid. VĂ€liskeskkonna bakteriaalne stimulatsioon mĂ”juvat immuunsĂŒsteemile tasakaalustavalt. Kuskil on kindlasti kuldne kesktee.

Allergia on olukord, kus „keha korravalvur” – immuunsĂŒsteem – peab vaenlaseks organismi normaalseid rakke ja rĂŒndab neid. Tulemuseks on  töövĂ”ime langus.

Allergia organismis sarnaneb olukorraga demokraatlikus  riigis kus turvalisuse huvides on kehtestatud mustmiljon seadust ning statistika andmetel on pooled riigi elanikud millegi eest juba karistatud – “kurjategijad”. Riik „hammustab” suurt osa oma kodanikest, kelle heaolu ta tegelikult teenima peaks! Kurjategijate hulga kasvamisel ĂŒle poole, peab allesjÀÀnud “korralike kodanike vĂ€hemus” hakkama vangivalvuriteks! Okastraat rullitakse lahti. Saabub diktatuur. Pikapeale ilmneb töövĂ”imetus riigi tasemel.

Mikroobid elasid planeedil maa ammu enne meid  ja elavad siin ka peale meid.AastakĂŒmnete viisi pole turule tulnud printsipiaalselt uue toimemehhanismiga antibiootikume.KergekĂ€elise antibiootikumide kasutamise tĂ”ttu on  mikroobid nendega kohanenud. Üha enam rÀÀgitakse multiresistentsetest haigustekitajatest, „lihasööjates bakteritest” keda keemiaga enam tappa ei Ă”nnestu. JÀÀb loota vaid organismi kaitsevĂ”imele ja kirurgilisele sekkumisele pĂŒĂŒdega haiguskolle eemaldada.