Norskamine ja unelämbumistõbi (obstruktiivne uneapnoe)

Lihtne norskamine on uneaegne häälekas hingamine, millega ei kaasne kopsude ventilatsioonihäiret ja päevase elukvaliteedi langust.Kannatavad põhiliselt kõrvatroppe mittekasutavad voodipartnerid.Norskamine

Unelämbumistõbi on seisund kus ühe unetunni jooksul on enam kui viis vähemalt kümne sekundi pikkust episoodi mille vältel hingamine on seiskunud (apnoe) või vähenenud (hüpopnoe) sel määral, et sellega kaasneb lämbus. Lämbused võivad esineda ka ilma  norskamiseta – nn. „vaikses vormis”.

Unelämbumistõbe esineb 10,9% meestest ja 6,3% naistest.

Unelämbumistõve haigustunnused (sümptomid):

Vahelduv norskamine 94%
Päevane väsimus 78%
Vaimsete võimete langus 58%
Isiksuse muutused 48%
Meeste impotentsus 48%
Hommikused peavalud 36%
Ă–ine kusepidamatus 30%

Unelämbumistõbi võib soodustada ja põhjustada

  • sĂĽdameinfarkti
  • ajurabandust
  • kõrgvererõhutõbe – katseloomadel saadi kunstliku unelämbuse tekitamisel pĂĽsiv vererõhu tõus (hĂĽpertoonia)
  • liiklusõnnetusi

Unelämbumistõbe soodustavad tegurid:

  • Liigne kehakaalunelämbumistõve tekkimise tõenõosus kasvab iga lisakiloga ja on haigusliku ĂĽlekaalulisuse korral ĂĽlimalt kõrge.
  • Ăślemiste hingamisteede anatoomilised kõrvalekalded (näo-,lõualuude kuju, mandliringi suurus – kuju, keele ning neelu iseärasused)
  • NärvisĂĽsteemi ja muskulatuuri mitmesugused funktsioonihäired

Mõtteid söömisest ja magamisest

Rahvatarkuse järgi võivat elu heaks lugeda siis kui söömise ja magamisega on kõik korras. See on olukord, kus leib on laual ja meel rõõmus , uinutakse kiiresti ning ärgatakse reipalt täis teotahet.

Tänapäeva konkurentsiĂĽhiskonnas suureneb pidevalt nende inimete osakaal kelle uni on ebakosutav ja kelle keha on kaotanud suure osa oma töövõimest näljutamise või nuumamise tõttu. Ăślekaal ähvardab siis  kui sĂĽĂĽakse selleks,et leevendada seletamatut ebamugavustunnet mida elu tekitab. Seletamatut ebamugavustunnet võib tekitada ka napp ja halb uni. Kujuneb surnud ring: sĂĽĂĽakse seepärast, et ei magata välja, ja ei magata välja seepärast – et liiga hilja ja palju söödi.

Koju jõutakse alles hilisõhtul, „pea pulki täis“, „tühjaks pigistatud sidruni“ seisundis.Mõeldakse: „Sportida täna küll ei viitsiks?”. Võtaks midagi? Veini, klaasike? Sööks midagi? Magusat? Haput?  Kokaraamatud löövad müügirekordeid. Täis kõhuga voodisse. Läppunud öö, katkendlik uni,hommikul pea paks,kõik kordub,kaal kasvab. Kas tuleb tuttav ette!?

Ameeriklased magavad linnastumise tõttu keskmiselt tunni vähem kui kümme aastat tagasi. Seda loetakse njujorklaste pideva rasvumise tõenäoliseks põhjuseks. Vähem tõenäoline, et linlane sööb ennast suureks selleks,et pilvelõhkujate taustal imposantsem välja näha?!

Eestlaste kehakaal näitab viimasel kümnendil kiiret tõusutrendi. Võibolla jääb tunnike und ära, sest liiklusummikus kaotatud aega ei soovita kompenseerida televiisori ees istumise vähendamisega? Kanalite arv aga muudkui kasvab.

Unelämbumistõve ravi

Ninakaudne hingamisteede püsiva ülerõhuga ventilatsioonravi  (edaspidi „ventilaatorravi“) on tänapäeval obstruktiivse uneapne (edaspidi „unelämbumistõve“) ravi valikmeetodiks.See meetod likvideerib ventilaatori õige kasutamise puhul unelämbuse praktiliselt sajaprotsendise kindlusega.

Kahjuks suudab  ventilaatorravi varjukülgedega harjuda vaid ca 60% sellega alustanutest. Puuduseks on sõltuvus seadmest(varuosad,tarvikud) ja arstist (patsiendi ja seadme sobitamine) . Mõnikord mõjutab seadme kasutamine lähedussuhet. Naised, kelle kirge toidab eelkõige partneri maskuliinne jõud on  abivahendi lisandumisele magamistuppa eriti tundlikud.   .Lennupagasi kaalunormid takistavad ventilaatorseadmega reisimist. Abivahendi rikke korral on inimene hädas kohe õhtu saabudes. Unelämbumistõbi ründab uinumise järgselt kohe ja täie raskusega!.

Ülalmainitud põhjustel pöörduvad patsiendid  kirurgilise ravi võimaluste poole.

Neid ei heiduta kirurgilise raviga kaasas käivad kehalised kannatused lühiaegse funktsioonihäire ja valu näol. Lepitakse paranemise tõenäosuse jäämisega  sõltuvalt seisundist ja kirurgi kogemusest erineval määral 80%-st  allapoole. Inimesi paelub võimalus õnnestunud ravi korral edasi elada „normaalse inimesena.“ Meelitab aparaadist sõltuvate kulude ja probleemide puudumine  tulevikus.Soovitakse vähem sõltuda arstist.

Laste unelämbumistõbi

Aju kiire areng lapse eas esitab kõrgendatud nõudmisi une kvaliteedile. Unelämbumistõbi rikub lapse unestruktuuri vähendades sügava une faasi ja häirib seeläbi närvisüsteemi arengut. Tonsilaarringi (kurgumandlid ja adenoid koos) suurenemisega lastel esineb sagedamini kolju- ja näoluude moonutusi , mis taanduvad („kasvavad välja“)probleemi õigeaegse  likvideerimise järgselt. Vähem tööd ortodontidele ja hiljem nina-kõrva-kurguarstidele ja  ilukirurgidele.

Päevane väsimus ei ole laste unelämbumistõve puhul iseloomulik sümptom. Pigem esineb üliaktiivsust ja agressiivsust. Laste norskamine, öine voodimärgamine,rahutu magamine, ebaloomulikud magamisasendid, ärkamine hommikul „jalad padja peal“ võiks lapsevanema valvsaks muuta.  Erilist tähtsust omab kurgumandlite ja ninaneelumandli (Adenoid) suurenemine.Laste seisundi hindamine nõuab arstilt suuremat elukogemust,sest paljud objektiivsed uurimismeetodid ei ole laste puhul rakendatavad.Ravi on peamiselt kirurgiline ja  peab olema radikaalsem kui täiskasvanutel. Ühemomentne adenoidi eemaldamine koos tonsillektoplatikaga on tavajuhtudel laste unelämbumistõve valikraviks ( ka statistilise raviefektiivsuse uuringu alusel).

Tonsillektoplastika

Tonsillektoplastika on minu poolt sajandivahetuse paiku ellu kutsutud ja viimase ajani täiustunud operatsioonimeetod kroonilise tonsilliidi ja pehme suulae funktsioonihäirest tingitud unelämbumistõve ja norskamise raviks. Kurgukaari ja neelulihseid säästvale tonsillektoomiale lisandub mandliloozi sulgemine mitmekihilise õmblusega., mis parandab pehme suulae  positsiooni ilma teda lühendamata ja kurgunibu eemaldamata.

See asjaolu on väga oluline , sest  erinevalt uvulopalatofarüngoplastikast säilib võimalus edaspidi unelämbumistõve ninamaskiga ventilaatorraviks (CPAP-ravi)! Suulae osalise eemaldamise korral peab edaspidi kasutama vaid suu-ninamaski, mis on kallim ja ebamugavam.

Tonsillektoplastika puhul kaasneb haavade sulgemisega püsiv pehme suulae pingutumine. Seetõttu väheneb edaspidi vajadust lõtvunud suulge  „pingutada” või „jäigastada” suulae implane, koagulatsioonravi või plastilisi operatsioone rakendades.   Haavade sulgemine vähendab oluliselt operatsioonijärgse verejooksu riski.

Paranemisperiood ja sellega seoses ka kurguvalu on pisut lühemad. Seda tõestab asjaolu, et Tonillektoplastika algaastatel esines mõnikord mandlihaava ühepoolset operatsioonijärgset lahtiminekut . Neil juhtudel paranes selle poole neelu külgsein nagu tavalise tonsillektoomia järgselt „lahtise haavana”. Selgus, et lahtiselt paranev kurgupool oli intensiivsemalt ja kauem valus kui kinniselt paranev.

Mis ajendas mind hälbima üldtunnustatud ravimetoodikast?

1.)    Otsustasin eelmise sajandi lõpus vabaneda oma kurgumandlitest. Tegelesin ise sel ajal juba norskamise kirurgiaga. Rakendasin uvulo-palato farüngoplastikaks (UPPP = Uvulo-Palato_PharyngoPlasty) nimetatud operatsioonmeetodit.UPPP sisaldab mandlite ja kurgunibu eemaldamise, suulae lühendamise ja kurgukaarte kuju muutmise lõigete ja õmbluste abil.

Mul esines sel ajal vahel öösiti norskamist. Pärilikkus ei tõotanud ka midgi head. Pidasin mõistlikuks mandlite eemaldamise siduda unelämbuse profülaktikaga UPPP-vormis.

Arutlesin nii:

Norskamisevastast plastikat on hiljem eraldi, pärast mandlite eemaldamist, keeruline teostada.Vaja haavad uuesti lahti harutada! Mandlioperatsiooni käigus tähendanuks UPPP vaid veidi rohkem tööd kirurgile ja pool tundi pikemat narkoosi.Ökonoomsus! Milleks kaks haiglasviibimist, narkoosi, kümnepäevast valuvaeva, töövõimetust,tasulise meditsiinikorral ka raha. Lasen parem ettenägelikult kõik korraga ära teha!

Teadsin, kui vaevav on vanemas eas süveneva norskamise ning järkjärgult lisanduva unelämbumistõvega võidelda.Loodan hakata pensionipõlves palju reisima!

Ventilaatorit juba kohvrisse ei topi! Tore on puhanuna koos teiste omasugustega mägedes ronida selmet hotellirõdul tugitoolis tukkudes öist unelämbumist tasa teha!

Ainuke valu mida olevat võimalik taluda olevat teise inimese valu?! Ära tee teistele seda, mida endale teha ei laseks! Näidustustuste ilmnemisel tundus enesestmõistetav enesele teha lasta seda, mida aastaid teistele tehtud.

Läbisin uuringud ja operatsiooni hoolikalt valitud kolleegide käe all.Kannatasin elu pikemat ebamugavust kurguvalu näol. Ja pidin nentima, et neelmine ei ole enam endine.Ei ole endiseks saanud tänapäevani. UPPP „invaliidistab neelamisakti!“

2)Rakendasin kord ninahingamistakistuse ja suurenenud kurgumandlitega norskava patsiendi raviks ühemomentselt teostatud tavalist tonsillektoomiat (lahtiselt paranevate haavadega)  koos paari ninahingamist parandava operatsiooniga. Igapäevases praktikas töötas see kombinatsioon laitmatult. Sel korral aga mitte. Poole aasta päras pöördus patsient tagasi väites, et norskab nüüd hullemini kui enne. Vaatlusel ilmnes, et armistumisega olid suulagi ja kurgukaared nihkunud neelu tagseina suunas.

Opereerisin uuesti.. Keerulist nihutusplastikat teostades mõtlesin:“Oleksin ma mandlite eemaldamise ajal asetanud mõned UPPP-stiilis õmblused,poleks mul praegu vaja piinata patsieti ja iseend.

Sellest päevast peale ei olnud miski endine. Avastasin enese jaoks seni tähelepanuta jäänud erinevad „kurgutüübid“, huvitavad õmblusvõtted ja selle milliseid nurki ja vahekordi tuleb haava sulgedes arvestada,et füsioloogia vastu patustamata unelämbust likvideerida.Operatsioonid muutusid veretumaks. See asjaolu kujunes ülitähtsaks väikelaste juures. Nad ei oska vanemate ja personaliga koostööd teha ja varjatud verejooksud võivad kergesti väljuda kontrolli alt. Tonsillektoplastika ohutus verejooksude osas muutis võimalikuks unelämbustõvega väikelaste adenoidi ja kurgumandlite ühemomentse eemaldamise ka neil  juhtudel, kus ma varem riske liiga kõrgeks hindasin ja  operatiivse ravi juba eelnevalt kahte etappi jagasin.Alati on ju parem lisaoperatsioon ,-narkoos,-hooldupäevad jne. kui eluohtlik seisund! Tegeledes keskealiste meeste norskamisega, kellel lapsena mandlid juba eemaldatud on mõtlen neist lastest, kes täna ja homme mandlioperatsiooniks operatsioonilauale heidavad. Kas tonsillektoplastika tonsillektoomia asemel aitaks neil keskikka jõudes norskamise ja unelämbuse teket vältida või edasi lükata? Kas säästaks see neid lapsi valulikust norskamiskirurgiast, tülikast ventilaatorist ja suulae impantaatidest tulevikus?!

Lokaalanesteesias mandlikirurgia on ebavaliteetne

Tonsillektoplastika puhul on võrreldes tonsillektoomiaga väiksem verekaotus. Lahtise haavapinna puudumine annab sellele loogilise seletuse. Eelnimetatud operatsioonimeetod leevendab ja ennetab suulae tasemel norskamise ja unelämbuse teket palju efektiivsemalt kui tonsillektoomia. Operatsioonijärgne valulikkus on tagasihoidlikuma trauma ja kiirema paranemise tõttu pisut tagasihoidlikum.Tonsillektoplastikat saab teostada vaid üldanesteesias so. narkoosiga. Lokaalanesteesias,st. kohaliku tuimestuse tingimustes pole võimalik säästev tehnika, mandlihaavade plastikast rääkimata. Oman  ca 13 aasta pikkust mandlite kohaliku tuimestusega opereerimise kogemust. Rahvasuus levinud „mandlite väljarebimine” iseloomustab seda metoodikat küllalt täpselt. Kuigi tonsillektoomia on tonsillektoplastikast ligi kolm korda kiiremini teostatav loen siiski tonsillektoplastikat ainukeseks kvaliteetseks kurgumandlite eemaldamise viisiks.

UPPP (“Uvulo-Palato-PharyngoPlasty”) Meetod seisneb selles,et lisaks mandlite eemaldamisele  lĂĽhendatakse suulage ja eemaldatakse selle käigus ka kurgunibu. Tagumist kurgukaart „nõrgestatkse” lõigetega ja mandlihaava ĂĽlaosa ning suulae serva haavad suletakse õmblustega. Selle nimetuse alla mahub mitmeid erinevaid modifikatsioone. Ise ei kasuta UPPP-d ĂĽldse. See meetod pole fĂĽsioloogiline vaid invaliidistav.UPPP kasutamiseks puudub vajadus.Vabandan nende patsientide ees keda minevikus sel moel aidata pĂĽĂĽdsin.

Suulae implandid on harva näidustatud.See meetod sobib varasema mandlite eemaldamise läbi teinud suulaenorskamisega patsientidele. Väheinvasiivne operatsioon. Ameerikalikult „lollikindel” ja mitte odavate killast. Seisneb suulae jäigemaks muutmises kolme plastmassimplandi asetamise abil suulae keskjoonele kõva ja pehme suulae piiril.

Suulae raadiosagedus koagulatsioon Harva näidustatud. Lihtne,seetõttu laialt levinud. Minimaalselt varaseid tüsistusi.

Lihaskoe taandarengu ja armistumise pöördumatus ning tulemuse  raskestikontrollitavus patsientide suulagede  varieerumise tõttu muudab mind meetodi suhtes skeptiliseks.